Mida teha, kui naistel langevad juuksed välja, ja kuidas neid ravida
Autor: Ilze Zonne www.nra.lv
Ühe juuksefolliikulist inimese elu jooksul kasvab umbes 25 juuksekarva. Iga juuksekarv kasvab kaks kuni kuus aastat, seejärel puhkab kaks kuni neli nädalat, et järgmise kahe kuni nelja nädala jooksul välja kukkuda. Peanahas on rohkem kui 100 000 juuksefolliikulit, millel on erinevad kasvufaasid, mis tähendab, et kaotatud juuksed asendatakse uute juustega ja juuste koguarv jääb enam-vähem muutumatuks. Isegi kui te märkate, et teie kammile jääb rohkem juukseid kui tavaliselt, ei ole see tõsise muretsemise põhjus, kui juuksed ei muutu nähtavalt hõredamaks ega teki palja naha laike. Kui organism kogeb raskusi ja peab juukseid ohverdama, ei juhtu see kohe: juuksed jäävad viimase hetkeni alles ja kukuvad välja umbes kaks kuni kolm kuud pärast haigust, stressi, hormonaalseid muutusi või muid olukordi, mis häirivad organismi tasakaalu.
Pärilik juuste väljalangemine
Naistel, nagu ka meestel, ehkki harvemini, võib esineda pärilikku juuste väljalangemist, mis avaldub järk-järgult juuste hõrenemises. Seda on kõige paremini näha juuksepiiri piirkonnas. Ameerika dermatoloogid kirjeldavad seda kui juuste paigutust männi koonuskujuliselt. Väljalangemine toimub tsükliliselt – olulise juuste kadumise järel järgneb normaalne periood, kus juuksed ei kuku välja. Ravi abil on võimalik pikendada juuste kasvutsüklit, lükates seeläbi juuste väljalangemise aega edasi, seega tuleb ravi alustada õigel ajal. Päriliku juuste väljalangemisega naised peavad väga hoolikalt valima rasestumisvastaseid meetodeid, kuna hormoonide kõikumine soodustab juuste väljalangemist.
Juuste väljalangemine ja haigused
Juuste väljalangemine on üks sümptomitest, mis kaasneb kilpnäärmehaigustega – nii nende haigustega, mis on seotud liigselt aktiivse kui ka ebapiisavalt aktiivse kilpnäärme tööga. Kui haigus on diagnoositud ja selle kulgu kontrollitakse, taastub juuste kasv tavaliselt. Levinud põhjus on ka rauavaegusaneemia ehk vähenenud raua tase organismis. Tuleb mainida ka onkoloogilisi haigusi, mille raviks kasutatakse kiiritusravi ja keemiaravi, mis toob sageli kaasa tugeva juuste väljalangemise. Üks kõige traumatiseerivamaid hetki raviprotsessis on sageli see, kui juuste väljalangemine algab, kuid see on ajutine ja pöörduv. Juuste väljalangemine võib olla ka antibiootikumide, hormoonravimite ja teiste arstide määratud ravimite kõrvaltoime. Mõnikord viib juuste väljalangus ka ravimite liialdatud kasutamiseni.
Kaalulangus
Kuigi väga paljusid naisi vaevab ülekaalu probleem ja selle lahendamine on tervitatav, tuleb samuti teada, et iga kord, kui inimene kaotab rohkem kui 1,5 kg oma kehamassist, kaotab ta kolme kuni kuue kuu jooksul ka osa juustest. See juuste väljalangus on ajutine ja juuksed kipuvad taas kasvama, eriti kui neid täiendavalt stimuleerida. Eriti kahjulikud on juustele karmid, väga piiravad ja ühesuunalised dieedid, mis ei paku organismile piisavalt valke ja rauda. Peamine raua allikas meie toidus on liha. Ka taimetoitlastel tuleb hoolitseda piisava raua tarbimise eest. Kogenud selle toitumisvõtte järgijad teavad, kuidas seda tagada, ja nad saavad oma teadmisi teistega jagada; kindlasti on sellest teemast mõistlik rääkida perearsti või toitumisspetsialistiga. Kui dieet tundub olevat tasakaalustatud ja organism pole kogemata mingeid šokke kogenud, kuid juuksed langevad siiski välja, on vajalik põhjalik tervisekontroll.
Stress ja hormonaalsed muutused
Tugevat juuste väljalangemist täheldatakse sageli pärast seda, kui organism on läbinud füüsilise stressi: suuremad kirurgilised operatsioonid, sünnitus, palavik, rasked infektsioonid; samuti võib see juhtuda pärast grippi. Erinevad emotsionaalsed mured, ärevused ja pingelised eluperioodid mõjutavad samuti juuste tervist. Juuksed ei kuku kohe välja, vaid pärast teatud aega, kui mured on ehk juba ununenud. Stressi põhjustatud juuste väljalangemine ei vaja tavaliselt ravi, ja juuksed kasvavad enamasti ise tagasi. Juuste väljalangemist soodustavad ka suured hormonaalsed muutused, nagu sünnitamine või menopaus, mis on seotud naissuguhormoonide – östrogeenide – taseme äkiliste kõikumistega. Aja jooksul kasvavad juuksed tagasi, kuid keskeas ei kasva need enam nii tihedalt kui nooruses.
Vale juuksehooldus
Püüdes saavutada soovitud välimust, mida loodus pole andnud, ei arvestavad naised vahel oma juuste kannatlikkuse piiridega. Regulaarne juuste pleegitamine, perm, lokitangide liigne kasutamine, liiga sagedane kuuma fööni kasutamine, vale juuksevärvi, geelide ja lakide kasutamine võivad olla juuste murdumise põhjuseks. Juuksed saavad kahjustada, kui tehakse dreadlocke, Aafrika punupatse, samuti juukseid kahjustab liiga energiline kuivatamine rätikuga kohe pärast pesemist, samuti märgade juuste kammimine.
Rubenhair Balti juuste siirdamise ja nahahoolduse keskuses tegelevad juuste väljalangemise ja juuste ravimisega kogenud triholoogid Dr. Lāsma Lapiņa ja Dr. Jevgeņija Čumakova. Triholoog on arst, kes on spetsialiseerunud juuste väljalangemisele, juuste ravile ja peanaha ravile. Enne terapeutilise ravi alustamist on oluline teada põhjus, kuna teadmata põhjus võib ravi osutuda ebaefektiivseks. Põhjusest aru saamiseks määrab arst vereanalüüsid, teeb peanaha kraapimistesti ja koostab trihogrammi. Pärast diagnoosi määramist pakub arst järgmise visiidi ajal, lähtudes eelnevast konsultatsioonist ja analüüsi tulemustest, välja ravikuuri. See sisaldab ravimite ja terapeutiliste kosmeetikavahendite kasutamist, nõuandeid toitumise ja elustiili muutmiseks, samuti süstimist peanaha juuksepiirkonda. See on mesoteraapia, mis sisaldab vitamiinide kokteile ja trombotsüütidega rikastatud plasma (PRP) süstimist.
